Chateau de Beaulon konjakimaja.
Ajalooliselt asetseb Chateau de Beaulon väikeses Fins Bois rajoonis, Jonsac’i linnast edelas, maantee nr. 730 paremal küljel, Mirambeau’ ja Royan’i vahel. Lossi ehitasid 1480. aastal (Louis XI valitsusaja lõpus) kaks aristokraatide perekonda – de Vinson ja de Beaulon.
1672. aastal päris lossi Prantsusmaa peapiiskop, kes tegi sellest Bordeau episkoopide suveresidentsi.
Esimest korda toimus siin konjaki destilleerimine 1712. aastal, pärast seda, kui Louis-Amable de Bigot ostis Chateau de Beaulon’i kirikult ära. Edasised Chateau omanike põlvkonnad on seda traditsiooni pühaks pidanud, nagu ka konjakimaja praegune peremees Christian Thomas.
Traditsiooniliselt kasvatatakse neis viinamarjaistandustes haruldast sorti Montils ja kasutatakse ökoloogiliselt puhtaid viinamarjakasvatuse meetodeid.
Viinamarjaistandused võtavad enda alla 84 ha, millest 62,4 ha-l kasvatatakse konjaki tootmiseks mõeldud viinamarjasorte. Ülejäänud 21,6 ha-lt saadakse toorainet Pineau des Charentes’i jaoks. Paerikkal pinnasel kasvatatakse 4 konjakiviinamarja sorti: umbes 28,8 ha-l Colombard, 15,8 ha-l Folle Blanche, 14,8 ha-l Ugni Blanc ja 6,9 ha-l – Montils. Montils viinamarju on siin kasvatatud juba viimased 90 aastat. Thomas’ sõnutsi on Montils vana Armagnac’i viinamarjasort, mis annab konjakile kergema ja peenena maitse. Kunagi oli sellest sordist konjaki valmistamine vaid lubatud, nüüd aga soodustatakse seda.
Thomas leiab, et erinevaid viinamarjasorte kokku segades võib saada ebatavalise konjakiassemblaaži. Selle asemel, et teha panus Ugni Blanc viinamarjade suurele saagikusele, eelistab ta kasutada ka teisi viinamarjasorte, mis annavad konjakile küllastunud peene aroomi.
Ta eelistab La Rochelle’i orgaanilisi väetisi ning keeldub keemilistest sünteetilistest asendajatest ja pestitsiididest, mis tapavad taimi. Thomas’ viinamarjaistandustes töötab seitseteist inimest ning ühelt hektarilt saadakse 2232 liitrit jooki.
Kaasaegsetes istandustes kasutatakse tänapäeval viinamarjasaagi koristamiseks masinaid, vanades istandustes aga tehakse seda traditsiooniliste meetoditega. Pineau jaoks kasutatavad viinamarjad (Semillon, Cabernet, Sauvignon, Merlot, Sauvignon Blanc, Cabernet Franc) korjatakse käsitsi. Beaulon’i virde kanguseks on keskmiselt 10’ (vahel ka 11,8’ – aastal 1996), samas kui regiooni keskmiseks on 8,5’.
Beaulon kasutab ainult oma toorainet – sisse ei osteta viinamarju ega veini. Destilleerimine algab pärast teist käärimist ühes neljast destilleerimistõrrest. Erinevad sordid destilleeritakse eraldi ja segatakse kokku alles viinamarjapiiritusena. Thomas ei eralda destilleerimisel setet. Kasutatakse eelkuumutit. Esimene destilleerimine kestab 11 tundi, teine vähemalt 14 tundi.
Esimesed 6-7 kuud toimub laagerdumine Limousin’i tammedest vaatides. Iga vaat mahutab 73 kuni 106 gallonit (300 – 400 liitrit). Seejärel valatakse piiritus ümber vanadesse vaatidesse, ilma et selle kangus väheneks. 3 aasta pärast segatakse konjak veega (24%), et VS ja VSOP kategooriate kangus väheneks 58 – 60’ tasemeni. Erineva vanusega Beaulon konjakite kokkusegamisel loob Thomas tõelise harmoonia.
1966. aastal oli ettevõttel pudelites konjakite varu aastast 1907 ja vaatides konjakite varu aastast 1959. Thomas eelistab mitte määratleda erinevate konjakite segamisel saadud toodet mingi kindla aastaarvuga. Tema sõnutsi sobib selline teguviis rohkem niisuguse joogi jaoks nagu Armagnac.
Chateau de Beaulon on kahtlemata erakordne koht, kus valmistatakse väga stiilset konjakit.
Chateau de Beaulon’i toodang on saanud neljal korral Pariisi veinimessi kuldmedali (aastatel 1972, 1973, 1975 ja 1976). 1991. aastal anti selle Citadelle d’Or Trophy auhind, 1994. aastal aga Brüsseli Ülemaailmse Veinikonkursi diplom. Beaulon’il on Belgia ja Taani kuninglik patent ning ettevõte on valitud paljude kuningakodade varustajaks. Beaulon konjakeid võib leida juhtivates restoranides ja sellistes kohtades nagu Harrods Londonis ja Fauchon Pariisis.
Chateau de Beaulon’i territooriumil asub ka vana tuvila ja suur park, mis on kuulus oma tuvipurskkaevude ja suurepäraste looduslike veekogude poolest, mille rahulikel kallastel peegelduvad iidsed puud.
