Prantsuse konjakist

Konjak on viinamarjaveini destillaat, mida  valmistatakse kindlate reeglite järgi ainult COGNAC´i maakonnas Prantsusmaal, mis asub kuulsast  Bordeaux` veinipiirkonnast veidi põhjapool. Brändi ei ole konjak, vaid väljaspool Cognac´i maakonda pärinevatest viinamarjadest toodetud konjak(iline), mille valmistamise protsessi ei ole reguleeritud. 

Cognac´i maakonna hea asukoht ja seda läbiv laevatav jõgi Charente, mis tagab ligipääsu Atlandi ookeanile, tegid sellest atraktiivse piirkonna erinevatele kaupmeestele juba keskajal. Muuhulgas eksporditi Cognac´ist ka veini, mida Inglise ja Hollandi kaupmehed hakkasid destilleerima, et jook säilitaks oma kvaliteedi. 17.sajandil hakati rakendama aga kahekordset destilleerimist. Legendi järgi olla tundmatu rüütel näinud und, kus “vanakurat” ähvardanud rüütli keha kaks korda läbi keeta, et kätte saada rüütli hing. Nii sündinudki idee veini kaks korda destilleerida, et välja tuua joogi tõeline “hing” (loe: olemus). Laevatades kanget veinidestillaati (eu de vie) avastati peagi, et joogi omadused paranevad aja jooksul kokkupuutel  tammevaadiga. Nii sündis jook, mida hakati päritolu järgi kutsuma KONJAK´iks ning mille valmistamise protsess sai nime Charente jõe järgi. Regioon oli pikemat aega asustatud peamiselt vaid protestantide poolt, kuni Päikesekuningas Louis XIV ümberkorraldused sundisid paljusid ümber asuma naabermaadesse. Ümberasujad hakkasid oma koju jäänud sugulastelt 

tellima lemmikjoogiks kujunenud konjakit. See fakt tähistab omakorda konjaki ekspordi algust.  19 sajandi lõpus tabas Cognac´i maakonda tõsine kriis. Istandusi ründas senitundmatu viinapuutäi (phylloxera), mis hävitas kogu saagi. Ravi leiti sellele alles 1888 Texsasest (USA). Aastate jooksul nakatunud istandused tuli kõik ümber istutada ning taastada.

1988 aastal said Texsas´est ja Cognac-st sõpruslinnad nimetatud sündmuse 100.aastapäeva raames. Konjak valmistatakse üldjuhul  Ugni Blanc  viinamarjadest. Kasutades traditsioonilist  Charente meetodit destilleeritakse toorveini kaks korda. Esimese destillatsiooni tulemusena saadakse 27-30% alkoholisisaldusega vedelik (brouilli).Teistkordse destilleerimise

tulemusena valmib nn. toorkonjak, mille alkoholisisaldus on 68%-72%. Saadud praktiliselt värvitu ja lõhnatu destillaat (eaux de vie) pannakse vähemalt 30.kuuks tammevaatidesse küpsema, mille käigus  eaux de vie alkoholi sisaldus viiakse

(minimaalselt) 40% tasemele lisades toorkonjakile laagerdumisprotsessi käigus osade kaupa ka puhast vett.  Konjaki valmistamisel   on eriti hinnatud Limousine metsadest  pärinevad tammevaadid. Uued vaadid annavad konjakile rohkem

tanniini ja vaniljet. Vanades vaatides omandavad konjakid pikaajalise  laagerdumise käigus pehmema ja küpsema maitse ning aroomi. Konjakite kokkusegamisel on  lubatud lisada ka karamelli,peamiselt  noorematele segudele sügavama värvuse andmiseks ning maitse tasakaalustamiseks.  

Konjakite klassifikatsioonid: 

V.S. (Very Special) – minimaalselt 2,5 aasta vanune konjak; 

V.S.O.P  (Very Special Old Pale) – minimaalselt 4,5 aastat;

Napoleon/Superior klass – on tavaliselt 8-15 aastat vana; 

X.O. (Extra Old) – minimaalselt 6,5 aastat, kuid üldjuhul alates 20.aastast;

Extra – esinevad 30-50 aasta vanuste konjakite nimedes. 

VINTAGE – konjak on kokku segatud ühe aastakäigu eaxu de vie´dest, mõnel juhul ka ühest kindla piirkonna korjest. 

Millesime – tähistab samuti ühe kindla aastakäigu konjakit ja tõlkes tähendab “sünniaeg”.

Chateau või Domain – tähendab, et konjaki viinamarjad on kogutud, destilleeritud, hoitud ja pudeldatud ühes tootja 

mõisas (lossis) ehk nn.mõisakonjak. 

Grande Champagne – konjakiviinamarjad pärinevad ainult Grande Champagne piirkonnast. 

Fine Champagne – konjakiviinamarjad kogutud vähemalt 50% ulatuses Grande Champagne piirkonnast ja ülejäänud osas 

Petit Champagne piirkonnast. 

http://www.rrkt.ee/koolitus.pdf